28 detsember 2008

Risti läbi universumi

Lisaks kõigile neile kohustuslikele Meelejahutaja ja Eino Baskini ja läti estraadi kullafondi vinüülidele, mis igas korralikus kodus riiulis seisid, asetses sel konkreetsel riiulil, millest praegu juttu on, ka Biitlite Ноча трудного дня (Hard Days Night) album. Ja oli aeg kui pisike Blond ei saanud päeva enne kordaläinuks lugeda, kui seda vähemalt korra kuulanud polnud. Nüüd ma olen muidugi suureks kasvanud ja kuulan ainult karmi Industrial Hard Beati ja Led Zeppelini, aga mälestus 90. jääb.
Vot selliselt platvormilt siis alustasin Accross the Universe(2007) vaatamist. Minu eksperthinnangu (nägin ju hiljuti ka Mamma Mia ära) kohaselt jäi aga powerist vajaka. Oli nagu muusikal ja ei olnud ka, negatiivsed asjad olid olemas, longav stsenaarium ja karakterid, kes lihtsalt on ja kuskile poole ei arene, aga ei olnud piiramatutes kogustes kirkaid värve ega ülevõlli laulu- ja tantsunumbreid. Lauldi ja tantsiti küll, aga seda tehti mitte suurest sisemisest sunnist vaid pigem sellepärast, et nii on muusikalides kombeks. Kõnnivad tavalised inimesed mööda tänavat, hakkavad korraga laulma (laulud iseenesest on muidugi endiselt head), laul saab läbi ja siis ollakse tavaline inimene edasi.
Kui mõttel väga lennata lasta, siis jõuab lõpuks välja selleni, et tegijad ise tahtsid tolle ajastu hõngu ja tundeid ja meeleolusid näidata (mis väga ei õnnestunud), aga publiku meelitamiseks promoti hoopis heliriba. Põhimõtteliselt ju annab küll valusatest teemadest ka muusikalikeeles rääkida, näiteks Producers(1968), aga neiu Juliel see kahjuks eriti hästi ei õnnestunud.
Paar positiivset seika ka, see õrn Hendrixi puudutus mis vürtsiks biitlite magususele sisse toodi, oli kiiduväärt idee ja teine pluss veel ka selle eest, et Yesterday laulmisest hoiduda suudeti. LSD samas oleks võinud ikka filmis sees olla, kes see neid tiitreid ikka vaadata viitsib.
Muuseas, õnnestus ikka kallil jõuluajal maailma parimad jõulufilmid ka telerist ära vaadata, Die Hard ja Love Actually, linnuke kirjas.

laulu nime muidugi ei mäleta, aga ühel Courtney Love lool on selline video, kus ta meestega vihmas palliplatsil madistab
ühel hetkel läks väga kõrge kunsti tegemiseks kätte
mõni ime, et ükski sõdur pärast hospitali sattumist tagasi sõtta minna ei tahtnud

3 comments:

Metsavana ütles ...

Hmm, kirjutasin kommi aga see kadus võssa, proovime veelkord. Igaljuhul olen imestunud ,et sa industriali kuulad, mis hetkest see muutus toimus? Olen alati arvanud ,et sinunäol tegemist tõsise rokisõbraga pigem.

Aga kahju tõsiselt ,et minu kodusest fonoteegis biitleid polnud, tuli leppida vaid vanade 40-50 zelakiplaatidega kus Georg Ots laulis patriootlike kolhoosilaule, makilintidega 70nendate popplugudega ja raadiost-tv's mängitava JMKE ning Singeriga.

Kalver ütles ...

see oli tegelt humoorikas viide DJ Ryan Angelosele, mis paitab et väga hästi ei töötand

Metsavana ütles ...

Ma pole seda pimptv dvd'd näinud kah.