09 detsember 2008

Ajarännu anatoomia

Mõtsin, et peaks vahelduseks ka mõne filmiteemalise postitusega oma lugejaid üllatama.
(Eellugu, mille võib ka lugemata jätta)
Kunagi kauges minevikus, aastal 1999, oli selline juhus, et kuskil mingil olengul pandi videopleierisse Matrixi nimeline film, õnnetuseks oli tegemist ei tea kust hangitud vene keelde dubleeritud koopiaga, nii et sisu mõttes jooksis vaatajaist sirinal mööda, pealegi oli meil vein lauakesel, nii et sai hoopis seda mõnuga libistatud ja no mürtsukohtade ajal ka ekraanil toimuvat pisukese tähelepanuga jälgitud. Edasine on muidugi ajalugu.
(Tänane põhiteema)
Primer(2004) tõi selle mulle meelde, sest rohkem ma hetkel küll ei mäleta filme, millest aru saamiseks seda kaks korda vaatama olen pidanud. Ja ei mõtle siin üksikuid sümboleid, räägin siin praegu sellest, et lõputiitrid jooksevad ja vaatajal on täielik WTF moment. Vaatasime selle Metsavanaga ühe korra ära, jäime lolli näoga vahtima, lugesime wikipediast ka targa artikli läbi, istusime ikka lolli näoga edasi. Aga mingi okas jäi ikkagi hinge ja võtsin nüüd mõned päevad hiljem uuesti ette ja tuleb tunnistada, et mõningase eduga. Ajarännu mehhanism on mul nüüd selge, kuidas ta toimib ja mis piires ta toimib. Ju ma olen natukese imelik, aga mind valdas selline meeldiv rahulolu tunne, kui see selguse hetk lõpuks koitis. See duublite probleem mis lõpus esile kerkis, ilmselt üks duubel lihtsalt keeldus eksisteerimast lakkamast, see nüüd jäi veel, aga see on detail mis mu und enam ei häiri. Sest see paradoks saab alguse sellest, et minu ja Shane Carruthi nägemus ajast on erinev, põhimõtteliselt on siis nii,et mina usun et aeg on üks, teda annab küll siia ja sinnapoole väänata, aga siiski üks, Carruth usub aga et kõik alternatiivsed versioonid ajast eksisteerivad kõrvuti.
Ei saanud aru? Jäi segaseks? Tuleb vist film ära vaadata. Hoiatan enne veel igaksjuhuks üle, nalja saab ühe korra, tehnilisi termineid puistatakse varukast ja pead ragistada saab kõvasti.
(Järellugu, mille lugemine ei ole samuti kohustuslik)
Prime number tähendab inglise keeles teatavasti algarvu ja nii on täiesti loomulik, et kui ühel hetkel visati õhku number 1347, oletasin ma, et see on äkki algarv (ei ole tegelikult) ja teemat arendatakse kuidagi selles suunas. Sest algarvud ja nendega seonduv on (iga matemaatiku jaoks) väga põnev teema. Riemanni miljon dollarit väärt hüpotees, Goldbachi oletus jne. Metsavana suhtus minu õhinasse mingil põhjusel küll väga väheentusiastlikult.

nagu piltidelt ka ilmselt näha on, siis bullet time siin filmis ei kasutata ja kung-fud ei harrastata

4 comments:

Soprano ütles ...

Mul suht sama seis. Siiamaani pole selgunud, kelle soovituse põhjal seda kunagi sõbraga vaatama sai asutud. Terve filmi ajal ei saanud absoluutselt midagi aru, vahepeal nagu hakkas midagi koitma, kuid lõpuks oli täpselt samamoodi WTF. Teist korda pole julenud vaadata.

Kalver ütles ...

õnneks ei ole tegijad väga pikkuse peale rõhutud, 77 minutit ikka kuskilt näpistada õnnestub.

Ove ütles ...

Tundub huvitav - peab vaatama.

Metsavana blogis oli hea pilt (eeldan, et see oli sellesama filmi kohta). Masin loob põhimõtteliselt ringtee praeguse ja teise ajaliini vahel. Seega saab ajas tagasi minna vaid nii kaugele, millal masin eelnevalt käivitati (keegi ei näe dinosauruseid).
Baxteril oli aga lõpmatu arv paralleelseid ajaliine, kuid tema ajarännu tehnoloogia oli ka pisu teine...

Metsavana ütles ...

Friigid!