Vanem vend David kirjutas stsenaariumi ja lavastas ning noorem veli Ted näitles. Sõnade stsenaarium ja näitlemine kõige laiemas mõistes. Väga tungivalt soovitan iga kord kui tekib filmi vaadates mõte stsenaariumi järjepidevuse või loogilisuse üle mõtisklema hakata hoopis üks õllelonks võtta (ühest pudelist jääb kindlasti väheks).
Meie kangelane napsatakse koduhoovist ära hetkel, kui ta pahaaimamatult prügikotti õue viib, jäetakse selga ainult teksad, mille pikkus suurt midagi kujutlusvõime hooleks ei jäta ja saadetakse metsajooksu tegema, kamp automaatrelvadega sõjaväelasi kannul. Loomulikult paljasjalgne Vietnami sõja veteran võidab. Aga oluline ei olegi siin võit ise, loeb see elegants millega pahad ühe kaupa vahele võetakse. Krokodill Dundee manööver näiteks üüratult kaunis.
"Deadly Prey" ei ole film igaühele, selle nautimiseks on vaja rafineeritud maitsega vaatajat. Sellist vaatajat, kelle arvates öösel magamise asemel on igati normaalne võtta õlled näppu ja sättida end vaatama filmi, mille kohta Steven Seagal kurdaks, et ta ei saa seal oma näitlejameisterlikust realiseerida, Arnold Schwarzenegger tuleks välja parandusettepanekutega, kuidas stsenaariumi kõpitseda (kaklus karuga näiteks) ja Sly Stallone räägiks võtteplatsil kõigile, kui hea film on tegelikult "Party at Kitty and Stud's".
Küll PÖFFil saate end väärtfilmidega vaatamisega lunastada, vahel tuleb aga rihm lõdvaks lasta ja lubada end vendade Priorite poolt VHS kuldaega tagasi kanda. Ja kellel sellest elamusest väheks jääb, siis on olemas ka film "Deadliest Prey" (2013)
0 comments:
Postita kommentaar