Dustin Hoffman mängib ajaloolast, kelle hobiks on pikkade vahemaade joostes läbimine. Dustinil on filmis vend (Roy Scheider), kelle hobiks on rahvusliku julgeoleku kaitsmine. Laurence Olivier mängib natsitohtrit, kelle hobiks oli juutide käest kalliskivide omastamine. Filmi alguseks on need kalliskivid ühte New Yorgi panka tallele jõudnud, aga tohtrihärra otsustab need uuesti enda valdusse saada. Roy ei ole sellega päris nõus ja sündmuste keskele sattunud Dustin ei saa milleski ööd ega mütsi aru.
Põhiliselt on see linateos kuulus muidugi selle piinamisstseeni pärast, kus Laurence Dustinile erinevate hambaarstiriistade kasutusvõimalusi demonstreerib. Hea inimesena kasutab ta muidugi ka tuimestust, aga vaataja elu see kuidagi kergemaks küll ei tee. Tekitas tahtmise minna hambaid pesema, niiditama ja majapidamisest kogu suhkruvaru eemaldama.
Aga see pole veel kõik. Kui te kohe seda filmi vaatama hakkate, saate kauba peale veel kaks suurepärast stseeni. Ühes tunneb tänaval jalutava hambaarsti endine patsient ära ja teises sunnitakse hambaarst väga eksklusiivsele dieedile. Mengele viitamine tehti natuke ehk liiga ilmseks, aga korralik põnevik, milles kolm meeldejäävat stseeni. Tubli saavutus. Oluliselt paremini vananenud film kui näiteks Machurian Candidate.
0 comments:
Postita kommentaar