09 detsember 2011

Märkimisväärsed filmid uluvad jälle

 Pöffi eri

Tinker Taylor Soldier Spy (2011) - pikka ja põhjalikku ülevaadet saate lugeda kinolehest La Strada. Blogi tarbeks jätsin aga ühe nalja, mis tegijatel kahe silma vahele jäi. Briti peaministri rollis oleks Daniel Craig võinud väikese sutsaka ikkagi ära teha. Selline muhe vastandamine. Vana kooli spioon Smiley ja veidi teistlaadi salaagendi kehastamisega tuntust kogenud PM.
Korralik spioonifilm.



Babycall (2011) - Noomi Rapace kehastab selles põhjamaiselt külmas trilleris omadega parasjagu puntras naist, kes on poja kaasa võtnud ja oma vägivaldsusele kalduva mehe juurest jalga lasknud. Satub aga vihma käest räästa alla, kui meelerahu suurendamiseks muretsetud beebimonitor üksjagu häiriva signaali üles korjab.
Keerutatakse filmis ikka mõnuga ja paika panemine, mis siis ikkagi päriselt juhtus, võtab pea korralikult huugama. Selline Kuuenda meele tüüpi film, mida tegelikult peaks ühe korra veel vaatama. No näiteks minu jaoks jäi täiesti selgusetuks, kuidas sai müügimees külla tulles seda poissi näha ja temaga juttu ajada.
Tugev triller.

Girl Model (2011) - dokumentaal Venemaa avarustest noori modellihakatisi otsivast ameeriklannast, kes nooremana ka ise modellileiba maitsnud ja nüüd iga võimalust kasutab, et kaamera ees kurta, kui nõme äri see ikkagi on. Samas aga südamerahuga teismelistele tütarlastele mingeid kahtlaseid lepinguid sebib ja neid Jaapanisse castingurallile saadab.
Paras vaatamismaterjal just täpselt kõigile neile teismelistele neiudele, kes unistavad modellikarjäärist. Vähegi vanema vaataja jaoks puudub igasugune uudisväärtus.
Lahja dokk.

Michael (2011) - raamatust "101 stereotüüpi" välja astunud pedofiil peab kodus keldris üht pisikest poissi ja on praktiliselt kõigeks valmis (isegi naisega seksima), et välismaailma ees igati viks ja viisakas välja näha.
Väga korraliku stsenaariumi, kaamera- ja näitlejatöödega eimiski. Miks mulle seda lugu räägiti, mida ma sellest teada oleks pidanud saama? Praegu jäi tunne, nagu oleks sissejuhatus ilgelt pikaks veninud ja just siis kui põnevaks läks, sai film otsa.
Tühi kest.

Ning lõpetuseks, kolmapäevase pressiteate valguses eriti tühi hala. Cinamonis maksan ma päevasel ajal kahe inimese sooduspiletite eest 6 eurot ja 40 senti. Sooduspiletite saamiseks pidin ma kunagi lihtsalt soovi avaldama: "jah, tahan küll boonuskaarti." Pöffi üksikpileti hind oli täpselt 6 eurot ja mul ei olnud mingit võimalust seda kuidagi väiksemaks kaubelda.

6 comments:

Ra Ragnar Novod ütles ...

Müügimees nägi ju hoopis teist poissi, mitte tema poega. Aga kordusvaatamise suhtes on sul küll õigus. Paljud momendid jäid tagantjärele mõeldes segaseks, kuid täpselt sellises koguses, et ei suuda kuidagi rikkuda peaaegu perfektset üldpilti.

siidiliblikas ütles ...

Müügimees nägi teist poissi jah, aga ma usun, et ka Kalveril see kahe silma vahele ei jäänud, ilmselt lihtsalt sõnastuse küsimus. Või lugeja tõlgendamise, sest "seda poissi" ei pea ilmtingimata viitama esimeses lõigus mainitud poisile. ;)Kordusvaatamisega on jälle see, et kui lõppu ette tead, siis see ongi pigem märkamata jäänud vihjete ja nüansside otsimine, aga elamust enam ei paku. Nii et ei tea, kas tasub.

J ütles ...

Ära vingerda, Maret. Lepi sellega, et Kalver sai valesti aru.

siidiliblikas ütles ...

Ma tean, et ei saanud, sest me rääkisime sellest filmist omavahel päris põhjalikult! Ses mõttes on kaval selliseid filme kahekesi vaadata. :)

siidiliblikas ütles ...

No näed, oleks kohe pidanud "ma tean" kirjutama. Tähenärija, J!!!

Kalver ütles ...

Kui jutt oleks kangelanna pojast siis ma olekski kirjutanud poega, kuna jutt käis ühest teisest poisist, kes RÄME SPOILER sel hetkel juba surnud oli, siis jäigi segaseks, kuidas ta seda poissi näha sai.