On üks saade, mille nime ma siin mõjuvatelt põhjustel ei nimeta*, milles näidatakse, kuidas vanu ajahambast puretud ehitisi õhku lastakse. Meeskonnale antakse tellimus kätte, olgu selleks siis kolm kõrvutiasetsevat tornmaja või hiiglaslik kraana sadamas. Iga objektiga kaasnevad spetsiifilised piirangud ja nõudmised, tormajade ümber on väikesed eramajad ja korterelamud, kraana blokeeriks vette kukkudes laevaliikluse. Meestel annab ikka nuputada ja mõõta ja katsetada, et pauk õigel ajal ja õiges kohas lahti läheks ning rusud mitte perekond Smithi tulbipeenart ei lömastaks.Mischa Barton teeb sedasama filmis Walled In(2009). Üksinda. Seda, mida terve trobikond mitu nädalat kõvasti tööd vehkides saavutab, teeb see neiu üksinda. Mõne päevaga, lihtsalt mööda maja jalutades. Blueprints on küll täiesti mööda, sein on umbes neli meetrit vales kohas, aga mis siis sellest. Ega see maja õhkamine ju mingi täppisteadus ole.
Nagu Mischa tegelaskuju ka ise ütles, siis kogu see mõõdistamine ja nuputamine ja planeerimine on nagu eelmäng ja õhkamine ise siis teadagi mis. Niipalju kui ma seda sarja vaadanud olen, siis õige ta on. Paneb see põmakas vere vemmeldama küll. Kas ma nüüd olen mingi pervert või. Anonüümsed Seksisõltlased. Tere, mina olen Onu Kalver ja mind erutab majade õhkulaskmine. Ja sildade õhkulaskmine. Akveduktide õhkaminine ajab mu kohe eriliselt kihevile. Aga isegi seda rõõmu mulle selles filmis ei pakutud.Otsus: lubas ja lubas aga lõpuks visises lihtsalt õhust tühjaks. Kahju muidugi, sest plahvatuse ootuses olin valmis nii mõnegi möödapaneku andeks andma. Ajaraisk.
arhitekt oli ikka ka eriline jobu. Ehitas maja sisse teise maja, aga selle peale ei tulnud, et varusissepääsu võiks ka teha.
esimene kord filmi alguses ei pannud tähele, aga kui filmi keskel sama olukorda uuesti näidati siis jäi silm armatuuril pidama, paistab päris toekas teine, peaks kannatama üles ronida küll
*ei mäleta
0 comments:
Postita kommentaar