09 mai 2009

Üheksast viieni

Juhtusin mõnda aega tagasi kodus käies ka üle tükki aja telekast filmi vaatama, seejuures jumalast mustalt pannes. Aga algustiitrite ajal kõlanud laul jäi kõrva ja nagu selgus siis kahetsema ei pidanudki, pakuti sellist mõnusalt pretensioonitut naljatükki. Nine to Five(1980) ja teemalugu siis tol aastal koguni Oscari nominatsioni välja teeninud Dolly Partoni Nine to Five. Tänaseks päevaks äärmiselt halvasti vananenud Dolly ise ka ühes peosadest, koos Jane "Barbarella" Fonda ja Lily Tomliniga, kelle nägu on küll tohutult tuttav, aga kuidagi ei suuda meenutada, mis filmist täpselt.
Kolmik saab pärast ühist trippi suurteks sõbrannadeks ja poolkogemata näitavad mölakast bossile, miks ei ole tark naisi kurjaks ajada. Juba ainuüksi see sama stseen, kuidas kolm naist jointi jagavad ja nägemusi näevad, mis tõsi küll ei ole päris Beavise ja Buttheadi kõrberännaku klassist, on piisav et õigustada selle linateose vaatamist. Aga et selliseid lahedaid muigelevõtvaid stseene oli veel mitmeid, siis kadus isegi see kohustuslik moraalilugemine sinna huumorilainete vahele ära ja hea tuju jäi sellest rikkumata. Mitte küll päris superhea aga muhe ajaviide.

0 comments: