12 august 2011

Igavikku / Into Eternity (2010)

Teen kohe ära ka maailma kõige ebaoriginaalsema avalduse ja tunnistan, et ma kohe laksust ei seosta armastust tuumajäätmete ladustamisega. Hea filmi vastu pole mul samas midagi. Ja IE on väga hea film. Paar väikest aga on ikka sees, kuid üldjoontes väga tugev. Metsas puu taha peituva ja s.ttuva põdra sümbol minuga ei kõnelenud ja lavastaja enda monoloogid olid selgelt liiga pateetilised. Kõik muu aga hindele 5+.Mis ma kohe eriliselt tahaks rõhutada, et need bürokraadid, kes vaatajaskonna (ka minu) mitut puhku naerma suutsid ajada, on tegelikult aplausi ära teeninud. Kohe seletan. Olenemata sellest, kuidas keegi tuumaenergia kasutamisse suhtub, siis isegi kui me nüüd kohe sõrmi nipsutades kõik maailma tuumajaamad sulgeksime, siis radioaktiivsete jäätmete eest ei pääse me põdrana puu taha peitudes ka. 100 000 aastat on muidugi selline number, et loota Onkalo puutumatuna püsimist nii pika perioodi vältel on ehk veidi optimistlik, aga vähemalt midagi tehakse. Ja nad ise usuvad sellesse, mida nad teevad. Ja vot see ongi kõige tähtsam. Siht on silme ees, silmaklapid on peas, las koerad hauguvad, me teeme selle kuradi asja valmis ja tassime oma sodi jalust ära.

kohe sügavale maa alla ära

sisust täpsemalt

0 comments: